Võimulepe kõmiseb nagu tühi tünn

Äripäeva meelest on kahetsetav, et majanduskeskkonna arendamiseks pole vastsel võimuliidul mitte ainsatki värsket ideed. Majanduskasvu ei sätestada koalitsioonilepingus isegi mitte eesmärgina, mille poole püüelda. Konkreetsuse puudumine torkab majandusvallas eriti teravalt silma, ehkki toetame-tõhustame-parandame loosungeid on üles loetud hulgi ning sel kombel markeeritud teemade seas on ka toimetuse meelest olulisi. Ent mida mõeldakse lausetega „Analüüsime reeglit, mis välistab ettevõtte juhatuse liikme töötu staatuse, kui ta palgatöö kaotab“ või „Toetame kodumaise kapitalituru arendamist viisil, mis ei koorma maksumaksjat“, seda teavad vist küll ainult leppe kokkupanijad ise. Sõna „analüüsime“ kasutamine on vastses võimuleppes läbiv. Ühelt poolt viitab see eeldatavasti soovile tegelemist vajavad teemad kirja panna, samas aga kokkulepete puudumisele erakondade vahel ning soovile kindlaid lubadusi mitte anda.

Suurtest infrastruktuuriobjektidest lubatakse peamiselt asju, mis tulevad niikuinii, sest sellekohased kokkulepped on sõlmitud varem ja eurorahastuski enamalt jaolt taha saadud. Ent siingi kardetakse konkreetsust nagu tuld: Rail Balticu rajamist „alustatakse“, Tallinna-Tartu maantee Mäoni neljarealiseks ehitamine „seatakse eesmärgiks“, Ülemiste transpordikeskuse rajamist „toetakse“ jne.

Sotsiaalmaksu langetamine vaid ühe protsendi võrra on ettevõtjatele kindlasti pettumus, seda enam, et tööjõumaksude langetamine oli valimised võitnud Reformierakonna üks häälekamalt korrutatud lubadusi. Kindlasti on pettumus ka peamiselt kütuseaktsiisi kasutamine võimuliidu antud kallite lubaduste katteallikana. Ettevõtjale tähendab kütuseaktsiisi tõus lisakulu, mille ta peab omakorda hinnatõusuga kompenseerima. Summa summarum võib ettevõtja osutuda kaotajaks.

Kallite lubaduste all peame silmas eelkõige lastetoetuste suurendamist ning tulumaksuvaba miinimumi tõusu – tõsi, mõlemad on tunduvalt väiksemad, kui erakondade lubaduste pealt oleks eeldada võinud. See on ka ainus koht, kus numbrid ilusti kirja pandud: esimese ja teise lapse toetus 60, lasterikka pere oma 200 eurot. Neid toetuse jagatakse ühtlaselt, st lennukilt külvamise printsiibil, mis on toimetuse meelest ebaefektiivne. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 205 euroni kuus.

Toimetuse meelest on oluline, et riigireform on leppes kirjas eraldi peatükina kirja pandud, ent seegi leppe osa kannatab karjuva konkreetsuse puuduse all. Peamiselt edendatakse selle paragrahvi all koostööd, suurendatakse efektiivsust ja läbipaistvust, jätkatakse struktuurseid reforme, hoidutakse ülereguleerimiseks, ajakohastatakse, edendatakse ja tõhustatakse. Leppe tekst viitab, et õigus on asepeatoimetaja Aivar Hundimäel, kes avaldab tänasel arvamusküljel kartust, et riigihaldusministrist võib saada bürokraatide kaitseingel, kes riigireformi teemat tapma hakkab.